Mezzanine de la bibliothèque linguistique
7ème étage du bâtiment LEX
Alates 8. märtsist kuni 31. maini
Näitus LEXis :
Eesti naise tugevus ja õrnus.
Keeleraamatukogu avab 100. rahvusvahelise naistepäeva auks pidulikult oma uue näituseala. Eesti kunstniku Sirje Protsin-Peterseni maalinäitus « Changes » kujutab naisfiguure. Julgustan teid igati võtma ette teed LEXi hoone 7. korrusele, et neid maale oma silmaga imetleda.
Miks peaks minema keeleraamatukokku, kui ometi on kõik vajalik olemas internetis ja sõnastikegi vastu on huvi kadumas ? Eelkõige seetõttu, et see pole tõsi. Raamatukogul on Google’i ees nii kvantiteedilt kui kvaliteedilt veel suur edumaa. Peale selle ei tasu unustada, et raamatukogu pole mitte koht, kus igavad raamatud kattuvad aja möödudes paksu tolmukihiga, vaid vastupidi – see on koht, kus lugejate teed ristuvad ning kus nad saavad jagada oma armastust sõnade ja keelte vastu ning kus kuuldub vahel valjusid naerupahvakuidki.
Maikuu lõpuni on teil veel kaks lisapõhjust raamatukokku suunduda – avatud on dokumentide publitseerimisega tegeleva Service technique’i hariv näitus, millest on juba varem juttu olnud, ning lisaks imetlusväärne maalinäitus. Peadirektoraadi A3 direktriss Margarida Lacerda ja keeleraamatukogu juhatuse esimees Heiki Pisuke avaldasid heameelt uue näitusteks ette nähtud mezzanine’i üle, mis on soe ja külalislahke kohtumispaik. „Raamatukogu ei ole pelgalt raamatute kollektsioon”, märkis Heiki Pisuke, „vaid see peab kujunema moodsaks kultuuriruumiks, kus kunstidel on vaba voli.”
Tõepoolest, see mis väljendub Sirje Protsin-Peterseni maalidel, ongi vabadus kogu oma keerukuses ja vastuolulisuses. Eesti kunstnik ülistab naist tema erinevates hoiakutes ja hingeseisundites. Siin ei ole tahetud niivõrd kirjeldada naist olendina ega ka naise eriomadusi, vaid pigem on eesmärk täita näituseruum intrigeerivate naiselike lõhnanootidega. Figuurid on esile toodud värvide ja julgete pintslitõmmetega. On tunda, et kunstniku pintslitõmbed on sündinud lõuendile armastusega, liikudes jõuliselt mööda lõuendil, alistumata kiusatusele see lõhestada. Need hellitused on vastuolulised, peaaegu vägivaldsed… ja ometi siirad. Sirje Protsin-Peterseni figuurid ei pretendeeri idüllile, nad ei unusta kannatuste naudingut ega hellusega kaasneda võivat valu.
Näitust avades täpsustas proua Lacerda, et « see sündmus, mille keskmes on naised, tuletab meile meelde, et väljaspool meie endi turvalist keskkonda on arvukalt naisi, keda kasutatakse ära, kelle kallal tarvitatakse vägivalda ja kes on ühiskonnast välja heidetud. Need maalid on siin muu hulgas selleks, et panna meid mõtlema, et me ei unustaks ka neid naisi. »
Näitus jääb avatuks 31. maini ning väärib tõesti LEXi maja külastamist (ehkki tee nõukogu peamajast LEXi viib mööda inetust ja lärmakast ehitusplatsist). Les discours inauguraux de Mme Lacerda et M. Pisuke sont disponible sur le site de la DG A3. Margarida Lacerda ja Heiki Pisukese avakõned on kättesaadavad DG A3 kodulehel.